Soodne poja otsus, mis šokeeris ülemkohut: see pole nii, et oleksite kinnisvarast ilma jäänud

Riigikohtu üldkogu tegi oma lõpliku otsuse aastaid oma eakat vähihaiget isa ja südamehaige ema hooldanud tütrele jäetud korteri osas. Selle järgi; Ta otsustas, et pere eest hoolitsevale pojapojale antud korter ei ole pärand.

Majanduslikult heal järjel isa töötab koos tütrega, et aidata teda ja tema haiget naist. "kuni surmani leping" allkirjastatud. Sel põhjusel hoolitses ta aastaid oma teises linnas elava tütre, südamehaige ema ja vähihaige isa eest. Pärast vanahärra surma jättis ta tütrele lepingu kohaselt korteri. Probleemi põhjustanud korteri lahendamise eest teiste pärijate hulgas perekond, Esimese astme tsiviilkohuskohta rakendatud.

"TEGELINE EESMÄRK ON annetamine, MITTE HOOLI"

Teised pärijad väitsid, et 14.06.2011 surnud vanahärra kirjutas sellele lepingule alla eesmärgiga vedada vara. Seevastu abielus ja lastega pärija väitis, et ta ei saa oma isa eest hoolitseda, kuna elas teises linnas, ja et ta on piisavalt tugev, et hoolitseda oma mehe eest, kuna ta oli elus ja terve.. Väites, et tegelik eesmärk on annetamine, mitte ülalpidamine, taotles hageja omandiõiguse akti tühistamist ja kinnistamist pärandiosa määras.

Kostja tütar aga väitis, et isa andis talle korteri, kuna ta hoolitses oma haigete vanemate eest 7 aastat. Kohus pani vendadevahelisele pooleliolevale kohtuasjale viimase punkti. Selle järgi; Kohus otsustas asja menetlusse võtta, sidudes tütre haige ema ja isa eest hoolitsemise Türgi tavadega.

KOHTUOTSUS ALUSTUS TEGEVUST

Apellatsioonikohtu otsus 1. õigusosakonna poolt, "Haldijaga (pärandiga) tegeleb kostja, surmani hoolduslepingud on ühed pakilisemad lepingud ja kostja täidab oma hooldusvõla. Kui tal oleks olnud eesmärk salakaubavedu, oleks ta võinud kogu oma vara võõrandada, kuid ta seda ei teinud, seega on lähetus tõeliseks hoolduseks, see ei ole mõeldud salakaubavedu arusaadav" purunemise tõttu. Kui kohtu nõudmine esimesele otsusele jätkus, siis seekord see aktiveerus. Riigikohtu õiguse üldkogu sisenemine.

Riigikohtu üldkogu otsusesse lisati järgmised väited:

„Pärija sündis 1938. aastal ja suri 14.06.2011. Pärijaks jäid tema parem naine, enne teda surnud poja lapsed ning hageja poeg ja kostja tütar. Kostja võõrandas hagi esemeks oleva kinnisasja, mis on pärimise iseloomuga elukoht, oma tütrele 12.05.2010 hoolduslepinguga kuni tema surmani. Käsitletav juhtum, milles väideti, et tegelik eesmärk oli annetamine ja loovutamine toimus kokkumängus, eesmärgiga varastada pärandist vara. on avatud. Toimikus olevaid tõendeid uurides on aga näha, et surnud hukkunu veetis viimased seitse aastat enne oma surma vähihaigena, kohtualuse tütar ise. On arusaadav, et ta hoolitses oma isa eest, viibides nii haiglas kui ka kodus, ja hoolitses samal ajal ka oma ema eest, kellele tehti südameoperatsioon. ja hagi esemeks olev kinnisasi antakse tema tütre hooldamiseks üle pärija poolt ja tema edaspidiseks hooldamiseks. See on avatud. Tegelikult kolis kostja pärast hoolduslepingu sõlmimist kuni surmani oma isa juurde ning ta täitis oma lepingujärgset toimingut, hoolitsedes vana ja haige surnu eest kuni surmani. Heas majanduslikus seisus pärandajale kuulub peale hagialuse kinnistu neli eraldiseisvat elamut ja 300 dekaarit maad kahes erinevas linnas. Toimiku mahust on aru saada, et ta on asja omanik ja kui tal on salakaubaveo eesmärk, võis ta võõrandada ka teisi pärandaja kinnisasju, kuid seda ta ei teinud. See on avatud. Samuti tuleb märkida, et surmani hooldamise tingimusega tehtud ülesande kehtivuse osas. Hooldusalusel on lepingu sõlmimise kuupäeval erihooldusvajaduse olemasolu kohustuslik. ei ole. Kas see vajadus tekib pärast lepingut või kehtivad poolte õigused ja võlad selles lepingus hooldaja eluaja. Lepingu kehtivust mõjutas ka asjaolu, et see kestis väga lühikest aega kuni hooldusvõlausaldaja surmani. ei ole. Kõiki neid fakte silmas pidades, kuni lahkunu surmani, mitte ainult välimuse loomiseks, vaid ka siira hoolitsuse tagamiseks. Vaadates elatisvõlglasest kostja isa, kelle ta elatislepinguga võõrandas, ei võtnud eesmärgiks oma teistelt pärijatelt vara smugeldamist. Arusaadavalt on ta oma vastusoorituse täitnud ja mainitakse, et tegeliku hoolduse eest sõlmitud leping on kindlustusandja kokkumängu tõttu kehtetu. pole võimalik. Sellisel juhul; Kui kohtuasja lõpetamine tuleks otsustada vastavalt erikolleegiumi otsusele, mille võttis vastu ka üldkogu, siis kohtu varasemale otsusele vastu seista on korra ja seadusega vastuolus. Üksmeelselt otsustati kohtuotsus tühistada.»