Kes saavad gripivaktsiini? Millised on kõrvalmõjud? Kas gripivaktsiin toimib?

Ilmamuutuse tõttu on gripivaktsiinide saamine raskendatud neil, kes soovivad võtta ettevaatusabinõusid gripijuhtumite vastu, mis annavad oma mõju eriti talvekuudele. Kui tõhusad on gripivaktsiinid gripi vastu? Kes saavad gripivaktsiini? Millised on kõrvalmõjud? Kõik, mida sa gripivaktsiinide kohta imestad. Dr. Khatira Abbasova rääkis Yasemin.com-ile. Siin on üksikasjad...

Hooajalist grippi põhjustav gripiviirus võib igal aastal muutuda ning gripivaktsiini sisalduse määrab Maailma Terviseorganisatsioon üheks aastaks. Selle väljatöötamisel määratakse esmalt epideemilised viiruse tüübid ja vaktsiini sisaldus määratakse igal aastal sõltuvalt sellest rakendusest. on muutumas. Vaktsiin on efektiivne gripihooajal, mil seda manustatakse. Gripi eest kaitsmiseks on oluline end vaktsineerida, sest kuigi gripivaktsiini põdejad ei saa 100-protsendilist kaitset, tugevneb vaktsineeritute immuunsus ning grippi põdejad haigestuvad kergelt. Kuigi eakate inimeste gripivaktsiini kaitse on madalam kui tervetel täiskasvanutel, ei kaitse gripivaktsiin Teaduslikult on tõestatud, et see vähendab inimestel gripist põhjustatud tüsistusi ja gripist tingitud inimelude kaotust.

Hiljutistes gripivaktsiinides on kaks A-gripi alatüüpi ja üks B-gripi alatüüp. gripivaktsiin; Keskmiselt 50–80-protsendilise kaitse tagamiseks peab sellel olema antigeenne sarnasus tuvastatud viirustega.

Kõik, mida sa gripivaktsiinide kohta imestad. Dr. Khatira Abbasova rääkis Yasemin.com-ile.

KES VÕIB SAADA GRIPIVAKTSIINI?

Põhimõtteliselt manustatakse gripivaktsiini igal aastal oktoobris kõigile 6 kuu vanustele või vanematele, kes seda soovivad. Seda soovitatakse inimestele, kes kuuluvad gripi jaoks määratletud riskirühmadesse, nende inimeste hooldajatele ja lõpuks kõigile, kes soovivad olla gripi eest kaitstud.

Gripivaktsiini saamiseks on soovitatavad järgmised rühmad:

• Alla 4-aastased lapsed (eriti alla 2-aastased) (6. kuust)
• Üle 50-aastased täiskasvanud
• rasedad naised
• Hooldekodus elavad inimesed
• Tervishoiutöötajad
• Need, kellel on kroonilised terviseprobleemid
• Krooniline kopsuhaigus (astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, tsüstiline fibroos),
• Kardiovaskulaarne haigus (välja arvatud ainult hüpertensioon).
• neeruhaigus
• maksahaigus
• Verehaigused (sh sirprakuline aneemia)
• Endokriinsed haigused (nt suhkurtõbi)
• Ainevahetushaigused (nt geneetilised ainevahetushaigused)
• Need, kellel on neuroloogilised või närvisüsteemi arenguhäired (aju, seljaaju, perifeersete närvide ja lihaste haigused, tserebraalparalüüs, epilepsia, insult, vaimne alaareng, kasvupeetus, lihasdüstroofia, seljaaju vigastus kaasa arvatud)
• Inimesed, kellel on haiguse või ravimite (nt vähk, pikaajaline steroidide kasutamine, HIV) tõttu immuunsupressioon
• Alla 19-aastased, kes on saanud pikaajalist aspiriinravi
• Haiguslik rasvumine (kehamassiindeks >40)
• Gripiriskirühma kuuluvate inimeste hooldajad ja samas leibkonnas elavad inimesed (sh lapsed).