Sare asutaja Bulut: Planeerisime oma pereelu vastavalt islami teenimisele

Varalahkunud Ali Ulvi Kurucu, üks meie möödunud sajandi eeskujulikke ja teedrajavaid nimesid, jätkab oma mälestuste ja töödega pärast surma põlvkondade harimist, nagu oma elus. Eepilist elu elanud asutaja veetis oma elu islami ja moslemeid teenides. Sare Kurucu Bulut ja kadunud Ali Ulvi Kurucu, kõik uudishimulikud tema elu vastu...

Surnud Ali Ulvi AsutajaUmma lapsi kasvatades ei jäta ta kunagi oma lapsi hooletusse. Ta koolitab neid ka mudžahiididena ja mudžaheididena Allahi viisil. Lahkunud Ali Ulvi Kurucu tütre Sare Kurucu Akitile antud intervjuus on infot, mis jääb eeskujulikuks eelkõige noortele.

Tahaks küsida, miks su isa eelistas rände ajal Medinat.

Mu isa läheb Konyast Jeddasse, võttes kaasa oma vanemad. Üldiselt asusid Medinas elama türklased ja indiaanlased. Indoneeslased asusid elama Mekasse. Turkistan ja need, kes suutsid sel ajal Venemaalt põgeneda, asusid elama Taifi. Need, kes tulid Jeemenist ja selle piirkonnast, asusid elama Jeddasse. Jeemenist tulijad mõistavad kaubandust väga hästi. Seda mõjutab oluliselt ka asjaolu, et Jeddas on sadam.

Kuid pärast seda, kui mu isa 16-aastaselt Jeddasse tuli, läks ta otse Azhari (Kairo). Ta õpib 6 aastat (araabia) kirjandusteaduskonnas. Kui mu vanaisa viimasel kursusel suri, jättis isa diplomi ja läks Medinasse. Vastutustunne meie peres algab siit. Kui see oleks keegi teine, siis võib-olla tahaks ta diplomi ära teha. Aga mu isa jääb Medinasse oma ema ja õe eest hoolitsema. Ta tegeleb kaubandusega. Seejärel viiakse ta sihtasutuse kontorisse. Sest tol ajal oli liiga palju omandiõigusi ja vanu käskkirju. Selleks on vaja kedagi, kes oskab Osmanite skripti lugeda. Veelgi enam, akte on keerulisem lugeda, kõik, kes loevad Osmanite türgi keelt, ei saa seda akti lugeda.

Kuidas teie isa ja ema kohtuvad?

Kui isa Egiptusest naasis, otsis vanaema endale sobiva tulevase pruudi. Minu vanaema on samuti osman naineon. Julge või julge, sitke või sitke. Sellepärast vaatabki keegi teda hammaste järgi. Nüüd on mu isa, Üveyszade pojapoeg, õppinud Egiptuses, luuletaja ja kirjamees. Peopesal pole sellist asja, kuid need omadussõnad näitavad teist omadust.
Sellepärast olid mu isa isa ja mu ema isa Konyast pärit sõbrad. Minu ema isa rändega on hoopis teine ​​lugu. Minu isade ränne on väga normaalne. Aga mu ema isa oli Konyas surmamõistetute nimekirjas. Tema nimi oli İbrahim Küçüksandıkçı. Kui İbrahim Efendi on hukatute nimekirjas, põgeneb ta Konyast jalgsi. İbrahim Efendi naine rändas koos oma 3 lapsega Istanbuli. İbrahim Efendi jookseb minema, teadmata, kuhu ta kõnnib. Ta peitis end päeval ja kõndis öösel. Mõnikord oli kokk hull, kuid 6 kuud ei näinud ta midagi vanni ega küünekääride sarnast. Kuidagi satub ta 2000 kilomeetri kaugusele Beirutisse. Seal on ta puusepp, läheb kellegi juurde, kes puukinga teeb. Tugisepa vennal oli orvuks jäänud tütar. Nad viivad ta mu vanaisa juurde. Sellest naisest saab mu ema ema.

Kuidas su vanemad sind kasvatasid?

Mul on kodus 2 nooremat venda. Ibrahim ja Mustafa. Minu mäletamist mööda kannab minu ema alates 6. eluaastast rasket vastutust. Ta on perfektsionist. Araabias olid ruumides varemalt paremalt vasakule kohevad valged puuvillased padjad. Sellel oleks ilusti venitatud valged lapid peal. Vanasti, kuna tolmuimejaid polnud, olid palmiokstest luudad. Ta oli ka väga murtud. Sellest hoolimata puhastas ta end alati tolmuimejaga. Ta ütles meile, et kui olete lõpetanud, pöörake ümber ja vaadake tuba, kas seal on midagi viltu? Kas need kaaned on sama suurusega? See perfektsionism väsitas teda väga.

Mu isa on luuletaja. Värvid on harmoonias, paigutus kohandatakse vastavalt, see ei lähe segamini. Nii see maja käis ja ma sattusin sellesse rattasse. Kuid meie koorem oli raske. Miks? Palju külalisi, palju võimalusi tema jaoks. Kohtled kõiki naeratusega. Oled 6-aastane tüdruk, oled ematall. Ma ei tea, kuidas see oli. Mäletan väga hästi, kuidas mu isa, onu ja vanaema ühel päeval palvetasid. Tegin ka wudu ja järgisin neid. Nii see läks, jumal tänatud. See maja on selline. Jälle ei öelda midagi. Kui sa midagi näed, siis teed seda. Sa võtad vastutuse.

Mina ei saanud seda kodus teha, sina saad. 9-aastaselt pidin õppima ottomani ja ladina keelt. Ma pean õppima araabia kalligraafiat. Ma pean seda kõike ise tegema. See tähendab, et mul on võim seda teha, vastasel juhul on see kahepäevase rääkimise järel läbi. Tollal polnud korralikku paberit. Onu kirjutab rea rika, mina lõpetan, isa kirjutab ottomani keeles, mina lõpetan ülejäänu. Mu ema oli kohale tulnud palveränduritelt õppinud ladina keelt. Ladina keelt õppisin emalt.

Tuhanded palverändurid Türgist oleksid teie külalisteks. Kuidas saaksite võõrustada nii palju külalisi?

Tol ajal ei olnud hotelli, ekskursiooni, eestkostet, oludes oli väga raske. Palverändurid jääksid meie juurde. Magas ka terrassil. Voodid pandi peale õhtupoolikul, et õhtuni jahtuks. See koguneks pärast hommikupalvust. Selles majas oli alati vaja tööd teha. Kuid kunagi polnud karjumist ega kaklemist.

Mu isa kirjutab ottomani keeles ja ma tõlgin need ladina keelde. Mu isa oleks väga närvis, kui ta kavatses prohvetist kirjutada. See on väga raske olukord, sest tuleb valida õige sõna. Oli jälle nii palav päev, et isa tuli. Pärast õhtusööki tahtis ta artiklit kirjutada. Tema higi tilkus paberile. Pliiatsid olid ka tinti. Tint hajub, kui paber on märg. Paberit on ka raske leida, aga kuidagi tuli see kuskilt välja ja kopeerisin selle artikli teisele paberile. Muidu kaoksid kõik kirjutised nagu merelaine.

Nüüd kasutas õde Hümeyra Ökten minu kohta mõistet "määramata sekretär". Aitäh, et teenisite mu isa.

Milline inimene oli Hümeyra Ökten?

Olin 6-aastane, kui Humeyra õde meie majja tuli. Ja tule see tulek. Ajalehe jaoks ütlesin õe Hümeyra kohta: "Õde Hümeyra saab lugeda, kuid mitte elada". Väga raske on elada. Ta ei olnud abielus ja tal polnud vara. Tal on nii palju võimalusi, kuid see on hoopis teine ​​lugu. Varem olime Humeyra õega ühes toas. Vaatamata meie vanusevahele olime nagu sõbrad. Kõik tema saladused olid minu omad. Soovijaid oli palju. Kuna ta Ottomani ei tundnud, lugesin tema kirju. Ta pühendas end Jumalale. Ta ohverdas end haigete heaks. Ta ütles, et tal ei saa olla pereelu.

Kas teie majas oli veel keegi nagu Hümeyra, kes jäi pikaks ajaks?

Meie kodu oli nagu ÜRO. Inimesi oli igasuguseid. Turgut Özali ema Hafize Hanım tuli ja jäi meie juurde kuudeks. Kulaksizoğullarıl oli Ata Bey. Nii ka tema isa Osman Bey. Seal oli Zekiye daam Bagdadist. Nende hulka jäid kauaks aega ka Mehmet Şevket Eygi ema Seher Hanım ja tema isa. Isegi vend Şevket jääks. Meiega ööbis ka Valgeliblikate ema Vasfiye Hanım. See oli nagu armastuslugu tema ja minu vahel. See oli midagi muud.

Teie koju Medinas on tulnud tuhandeid külalisi. Kuidas sa hakkama said? Kas su isa vestleks nendega?

Mu isa mitte kunagi uudisedMa ei. Tähendab, kas mu isal on viis minna ja öelda rahvale: "Tulge meie juurde"? Kus ta ütleb, et majal on teatud võimalus. Aga meie maja oli tuntud maja. Tegemist on enam-vähem türgi keeles tuntud majaga. See ei ole luksus, kuid see on puhas maja, kus saate oma pead panna. Vestlemiseks on keel ja see on aja jooksul levinud. Erbakan Hodja kogukond tuli varem bussiga. Aga mu isa isegi ei teaks.

Teie isa tegeles vabatahtlikult kõigi palverändurite probleemidega. Mida te sellest arvate?

Rahvas on täis, nagu apokalüpsis, mõni on passist ilma jäänud ja mõnel on valeraha. Mõni jäi haigeks, mõni suri. Minu isa hoolitses kõigi nende inimeste murede eest. Inimesed arvavad, et nad lugesid alati raamatuid. Korkuti naine Müjgan tuleb koju koos mõne sõbraga. Ta on ka mu ema hea sõber. Ta ütleb, et me ei leidnud hotelli, kus ööbida, Ali Ulvi Bey leiab teise koha, meie jääme koju. Isa paneb ka riided selga ja läheb raamatukokku. Kelle majja saab tänapäeval minna? Inimene ei saa minna oma lapse koju. Ja selline traditsioon oli. Uksele tulijat ei saanud tagasi pöörata. Aga loomulikult on inimene, kes tuleb, selleks valmis. Kui meie maja oli Haaremi lähedal, polnud külalistest puudust.

Mis nõu su isa sulle andis?

Hayrettin küsis mu isalt: "Mida sa meile uues elus soovitaksite?" ütles. Selle kohta on olemas hadith. Isegi kui teil on õigus, kui te tüli ei lähe, on see teie teenijale tasu. Mu isa soovitas seda. Nii tarbetu. Mis juhtub, kui see on õige, mis juhtub, kui see on vale. Ta soovitas mul esimesel võimalusel saksa keel selgeks õppida. Sest mul oli vaja hästi saksa keelt osata, et kindlal pinnal olla ja mitte ära eksida. Ja kui inimene oskab väga hästi oma emakeelt, on ka teisi keeli kergem osata.
Hommikul, mil lahkusime, võttis isa mind kaasa. Tal olid päikeseprillid ees, kuigi olime toas sees. Et oma pisaraid varjata. Ta ütles mulle: „Püüdsime teist ja su ema kasvatada eeskujulikuks tütreks. Sind on valitud eeskujulikuks õpetajaks. Ja nüüd saab sinust eeskujulik naine. Kõik head inimesed ütlesid, et Hayrettin Bey oli hea. Annan teile teada, kui teie vahel midagi juhtub." See tähendab, mööduge. Lennujaama jõudes oli kohver üle kilo ja saatja küsis, mis seal sees on. Isa nõuande järgi on selles kannatuse kivi sees, ütlesin ohvitserile. Abielludes olin 21-22 aastane.

Millise islamitegevusega te Saksamaal tegelesite?

Sellele küsimusele vastamiseks on vaja pikka hingetõmmet. Kui me Saksamaale läksime, olid noored valmis. Hayrettini ajuõpilased. See kohtub iga kuu ühes linnas. Mõnikord käime kaugetes paikades. Mul ei olnud siis litsentsi. Igaühel on kohustus. Alates raamatuõppest kuni oluliste päevakajaliste sündmusteni maailmas, kuni palvesuuradeni.

Milliseid teemasid te vestlustes käsitleksite? Kuidas te noori koolitaksite?

Olulised palvesuurad. Türgi piirid ei lähe üle Elemtera Surah (Fil Surah). Isegi tarawihi inimesed kerivad alati tagasi suura Elemteraga. Varem lugesime natuke maailmas toimuvast, natuke Kaaslaste elust. Poliitikat polnud, rääkisime päevakajalistest uudistest. Kui Hayrettin haiglas valves oli, tulid minu majja tüdrukud. Ma õpetasin neid õmblema ja Koraani lugema. See oleks nagu kodu. Nad õppisid süüa tegema ja valmistasid seda õhtusöögil. Kunagi tegime seda erinevatel üritustel. See ei puuduta ainult raamatute lugemist ja religioosseid tegevusi. Meie vahel on külm. Nad naeravad ja lõbutsevad. Jumal tänatud, et kõik tüdrukud on ilusates kohtades.

Tänaseks on pererahu vähenenud. Kuidas kindlustasite perekonnas rahu?

Meie elu härra Hayrettiniga oli väga kvaliteetne. Lugesime üksteist. Võtsime teineteise vanemaid omaks. Me pole kunagi lahus olnud. Ta oli väga puhas inimene. Alhamdulillah, meil oli väga ilus, rahulik ja viljakas pereelu täis islami teenimist.

Eks igas peres võib ette tulla väikseid pahameelt?

Kas nad muidugi vihaseks ei saanud? Kuid see ei kasvanud kunagi. Viha polnud. Me ei kurtnud kellelegi.

Türgil on perekondlik probleem, mida võib pidada riikliku julgeoleku probleemiks. Kui perekond laguneb, laguneb ühiskond. Abielulahutused on tõusuteel. Kuidas selgitada noortele pere tähtsust?

Oleme kaotanud kirjanduse. Malik sünd. Enese Medinas viibimise ajal tuli Egiptusest mees nimega Abdullah ibn Vahab, kes langes 20 aastaks imaam Maliku põlvele. Kui ta Egiptusesse tagasi tuli, küsis ta, mida ta õppis, vastas ta: "Õppisin häid kombeid 19 aastat ja teadust 1 aasta. Soovin, et ta oleks aasta korralikult veetnud," ütleb ta.

Soovitan noortele näiteks, nad kohtuvad internetis, neile meeldib. Nad lähevad restorani ja kohtuvad. Kas teine ​​pool näitab, et ta on selles restoranis ihne, räpane ja organiseerimatu? Pole isegi usaldusväärset tunnistajat. Muidugi, tuttav on erinev. See temperament on erinev. Aga eeskuju, ei mingit sündsust. See on tühi asi. Nad ei saa hiljem elada.

SEOTUD UUDISED

Cedi Osman kiitis Ebru Şahini postitusi!

SEOTUD UUDISED

Hülya Avşar tegi lõpu 3-aastasele igatsusele!